Üsna ebaharilik on väljendada kunstinäituse kontseptsiooni numbrites, kuid antud juhul on see võimalik:

- 800 aastat tagasi toimus Madisepäeva lahing;

- 100-aastast sünnipäeva tähistab Eesti Vabariik;

- 80-aastaseks oleks sel aastal saanud Eesti graafik ja skulptor Renaldo Veeber.

Möödunud sajandi Eesti kunst on ehk tänapäeva noorte jaoks üsna tundmatu, kuid kaks Renaldo Veeberi tööd on kindlasti teada kõigile Pokemon GO mängijatele ‒ pokestoppideks olnud skulptuurid "Ujuja" Tõnismäe tänaval ja "Kaks naist" Hariduse tänava maja juures, kus kunstnik elas.

Renaldo Veeber on loonud arvukalt monumente kõikjal Eestis, millest on kahtlemata kõige muljetavaldavam Lõhavere monument (arhitekt Ülo Stöör).

Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis 1964. aastal skulptuuri eriala lõpetanud Renaldo Veeber äratas juba järgmisel aastal tähelepanu kuivnõelatehnikas jõuliste gravüüridega "Mees, kellel on käsi taskus" ja "Setu naised".Kunstnikku peetakse Eesti graafika "uue laine" esindajaks ning ta saavutas edu.

Näituse ruum, püssirohukamber Kiek in de Köki suurtükitornis, andis raamistiku ka mälestusnäituse koostamisel. Eelkõige on väljas ajalooteemalised graafilised tööd, mida pole kaua aega eksponeeritud. KUMU kunstimuuseum on näitusele toonud "Ümera", mis on karm ja kangelaslik illustratsioon meie rahva muistsest vabadusvõitlusest.Nelikümmend aastat pärast loomist esitletakse Tallinnas taas Veeberi tööd "Kalevipoeg".

Renaldo Veeber töötas ka hiljem "Kalevipoja" illustratsioonide kallal ning näitusel ongi väljas omalaadsed joonistused eepose teemal.

Üheks näituse peamiseks eksponaadiks on kahtlemata Renaldo Veeberi graafiline leht "Temal on hea" ‒ noor isa hoiab õrnalt süles oma vastsündinud poega. Teatavasti on emaduse teema kunstis väga populaarne, mõelgem kõigile neile Madonnadele, mida suured meistrid on loonud. Tänu oma jõulisusele ja hellusele läheneb "Temal on hea" neile kõrgeima kunsti näidetele.

Kuna näitus toimub jõuluajal, siis on saadaval postkaardiseeria aastavahetuse teemal.

Osad kunstniku tööd jõuavad publiku ette esmakordselt.

Oleme väga tänulikud oma koostööpartneritele. Eriline tänu kuulub Tallinna Linnamuuseumile võimaluse eest korraldada Renaldo Veeberi juubeliaasta näitus sellises mainekas saalis. Samuti toetasid Eesti Kunstimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Dr. Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, Saatse Seto Muuseumjt.

Ootame teid!

Artur Veeber

näituse korraldaja

Tel. 55684239

This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

 

Teil on võimalus toetada Renaldo Veeberi mälestusnäituse korraldamist läbi www.hooandja.eeportaali ja tellida samast tema graafikatöid ja postkaarte aastavahetuse teemal.

 



Renaldo Veeber (1937-2010)

"Ümera"(kuivnõel, 1966), 49,5 x 194 mm (trükitud kahelt plaadilt)

1966.aastal valmis Renaldo Veeberiteos "Ümera", mida võib nimetada graafiliseks pannooks. Teos näitas, et kunstniku mehine laad sobis eepiliste, ürgset temperamenti õhkuvate teemade käsitlemiseks.

1210.aasta augustis-septembris toimunud lahing Valmierast lõuna pool Ümera (läti Jumara) jõel ühelt poolt Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi sõjasulaste, ristitud latgalite ja liivlaste ning teiselt poolt ugalaste, sakalaste ja soontaganalaste vahellõppes viimaste võiduga. Eriti palju langes latgaleid ja liivlasi, sealhulgas liivlaste vanema Kaupo poeg Bertold ning väimees Wane. Eestlaste enesetunnet võit tõstis ning, nagu seisab Henriku Liivimaa kroonikas, kutsusid nad teisigi maakondi üles ühinema võitluseks ristisõdijatega. Ühistegevusest agamidagi välja ei tulnud, mis otsustasenamiku järgnevate lahingute saatuse, sealhulgas21.septembril 1217. aastal peetud Madisepäeva ehk Paala jõe lahingu tulemuse, milles langesidSakala vanemad Lembitu, Vottele ja Manivalde, aga ka Kaupo.

Kuigi ajaloolased suhtuvad kriitiliselt nendele lahingutele murrangulise tähenduse omistamisse,püsibÜmera lahingu kui eestlaste suure võidu ja Madisepäeva lahingu kui saatusliku kaotuse pärimuslik tõlgendus. Ümera lahingu puhul on selleks kaasa aidanud Mait Metsanurga ajalooline romaan "Ümera jõel" (1934). Eestlaste vaprus muinasaegses vabadusvõitluses on osa rahvusromantilisest vaatenurgast ajaloole, mis pole oma elujõulisust minetanud tänini.See vaatenurk jäi näiliselt mõneti tahaplaanile 1960. aastate eesti kunstis, mil aktuaalseks muutusid modernistlikud püüdlused ning suhestumine kaasaegse rahvusvahelise kunstiga.Kui aga vaadata eesti kultuuri tervikuna, siis olid 1960-ndad otsekui hoovõtt rahvusromantismi uueks tõusulaineks 1970-ndatel. Oma osa oli selles ka Renaldo Veeberineoekspressionismi ennetaval gravüüril "Ümera" ning koostöösarhitekt Ülo Stööriga Lõhavere linnamäele püstitatud monumendil "Sakalamaa kaitsjatele 1217-1223" (1969), mille graniitplokkide ansambel näitasveenvalt modernismi ja rahvusromantismi ühendamise võimalikkust.

Mai Levin, kunstikriitik

 

Renaldo Veeber (20.07.1937-1.05.2010)

Sündis Leningradis õpetajate perekonnas. Pärast Mehikoorma algkooli lõpetamist õppis Tartus Pallase Kunstikoolis, hiljemEesti Riiklikus Kunstiinstituudis skulptuuri erialal. Alates 1967. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Ta on loonud monumente ning tegutsenud graafiku ja maalijana. Osalenud mitmetel vabariiklikel näitustel ning olnudmitmete konkursside võitja niioma skulptuuride kui ka graafikaga.

Olimeisterlik joonistaja. Tema isikupärast graafikatleidub muuseumides ja kunstikogudes Eestis, Venemaal, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Poolas, Ungaris, Bulgaarias, Kanadas, USA-s, Belgias ja mujal.

Graafikas kasutasVeeber peamiselt sügavtrükitehnikat. Selle näited on "Setu naised", "Setu memmed", "Peipsi kalurid", "Temal on hea", "Kalevipoeg", "Kalevipoeg Soome sepa juures" jpt.

Tema monumentaaltöödest on tuntuim Lõhavere linnamäele püstitatud arhailise ruumimõjuga graniidist monument Madisepäeva lahingu mälestuseks (1969).Veeber on loonudFr. R. Kreutzwaldi mälestusmärgi Lääne-Virumaal Sõmeru vallas "Karjapoiss on kuningas" (1985), KUMU kogusse kuuluva "Мaria" (1969),Sillamäel asuva monumendi "Sõbralik aatom" jamuid kunstiteoseid.

Kunstnikurikkalikust loomingust on kõige tähelepanuväärsemad tema mahukad joonistusteseeriad.

2008. aastal pälvis Renaldo Veeber Kreutzwaldi mälestusmedali Fr. R. Kreutzwaldi loomingu ja "Kalevipoja" temaatika viljelemise eest skulptuuris, graafikas ja maalis.

Renaldo Veeberandis suure panuse Setumaa unikaalse kultuuri säilitamiseks.Aastail 1992-2006 juhatas ta Saatse Seto Muuseumit, mille rajas 1972. aastal tema isa Viktor Veeber. Kuni aastani 2008 oli ta muuseumi kuraator.

 

Fotod: Urmas Roos

Обсуждение закрыто