19.10.2017 avati Keila-Joa losis Schloss Fall Läti päritolu kunstnik Oleg Auzeri (1950) tööde näitus „Minu hõbedane tee teadvuses“.
Näitusel on väljas Oleg Auzeri aastatel 2001-2017 valminud seitse suurejoonelist teost, mis on valmistatud hõbedast. Nende seas on nii inimelu allegooriat kujutav purjekas „Elutorm“(2009), kui ka „Soovide lõks“(2010),hõbelaegas „Ahnus“(2017), mida ehib inimese hinge allegooria - aardekirstul istuv ahnusesse langenud vana nõid.
Oleg Auzeri kõige tuntum teos on „Tuleviku loss 3001“, mille idee peitub tänapäeva inimeste loomulikus soovis ellu jääda. Tänapäeva ühiskonnas esinev keelebarjäär, religioosne sallimatus, egoism ja julmus seavad ohtu ning ähvardavad meie lapsi. Siiski peamine faktor, mis tekitab kahtlusi ellujäämise suhtes, on eetika ja moraali madal tase. Rahutus, hirm tuleviku ees ja majanduslik sõltuvus soodustavad inimese agressiivsust teiste vastu. Inimese põhiemotsioonideks on seltskondliku maski alla peidetud hirm ja antagonism. Ainus, mis võiks inimest “vee” peal hoida on võime tajuda esteetikat ning kunstiga tegelemine. Sellepärast on „hõbeloss“ tuleviku ellujäämise sümbol. Kui erinevad usulised konfessioonid, keeled ning rasside mitmekesisus saavad iga rahva kultuuripärandiks, siis meie lastel on kindel ja õnnelik tulvik. Teose „Tuleviku loss 3001“ valmimiseks on kulunud üle 30 kg hõbedat ning see on suurim hõbedast teos Baltikumis.
Üks uusimatest töödest on „Euroopa hukk“(2015) ‒ eepiline ja traagiline Süüria põgenikelaine kujutis hõbedas.
Oleg Auzeri teosed on kõrgelt hinnatud, neid on kingitud esinduskingitustena välisriikide esindajatele, kelle seas on M. Albright, Suurbritannia kuninganna Elizabeth II , Walesi prints Charles, G. Bush juunior, Venemaa president Vladimir Putin ning Euroopa, Aasia ja Ameerika juhtfiguurid.
Ta on õppinud Moskva Dekoratiiv- ja Tarbekunsti Instituudis. 1991. aastal pani aluse Baltikumi esimesele ehtekolledžile ning on asutatanud juveelistuudioid nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Alates 2008. Aastast on Oleg Auzer Balti Juveelikunstnike Ühenduse president.
Näitus jääb avatuks kuni 22.01.2018.a.
Pressikajastuste põhjal refereerinud Urmas Roos
Fotod: Urmas Roos