Täpselt aasta eest esitas riigiprokuratuur Tallinna linnapea Edgar Savisaarele kahtlustuse altkäemaksu võtmises. 22.09.2016 kutsus Savisaar ajakirjanikud kokku, et seni toimunut veel kord selgitada. Pressikonverentsil osales ka Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone.
Kohal oli arvukalt kirjutavaid ajakirjanikke ning ligi 10 foto- ja filmikaamera. Sellist meedia tähelepanu ei kohta tihti Tallinna pressikeskuses.
Edgar Savisaare kinnitusel on talle kahtlustuses ette heidetavad teod, Hiiu staadioni avamisest ja Tallinna maratonist teavitamised, linnarahvale vajalikud.
"Need teavitused täitsid oma eesmärgi - Hiiu staadion viidi täiesti uuele tasemele ja ka Tallinna maraton tõi rekordarvu osalejaid ja see näitas, et teavitamine oli vajalik ja läks asja ette," ütles Savisaar.
"Tegelikult on kolm seltskonda - erakondade rahastamise järelevalve komisjon, Tallinna halduskohus ja Tallinna ringkonnakohus leidnud, et teavitusvajadus on vajalik olnud nende ürituste puhul, mis proks (Prokuratuur) üles tõstab nüüd," ütles Savisaar.
Savisaare sõnul on kõnealune teavitustegevus olnud täiesti seaduslik, sest ükski paragrahv ei keela linnaametnikel osaleda teavitustöös.
Garantiikirju, millega Paavo Pettai firma nõuab Keskerakonnalt välja 730 000 eurot, pidas Savisaar enda jaoks üllatuseks. "Mina ei olnud teadlik, aga ma ei välista, et olid inimesed, kes olid sellest teadlikud," väitis Savisaar.
Oudekki Loone selgitas lugu tollase peasekretäri Priit Toobali Keskerakonna nimel väljastatud garantiikirjadest ärimees Paavo Pettai firma heaks. Tema sõnul on nüüdseks advokaatidega nõu pidades selgunud, et tegemist on õigutühiste dokumentidega. Ka Keskerakonna tippjuhid peavad esitatud garantiikirju õigustühiseks. Vormiliselt oli hr Toobalil õigus anda välja garantiisid. Kas aga sisuliselt see garantii on kehtiv, see on teise tasandi küsimus. Konkreetselt see kohustus on õigustühine.
Savisaar väitis pressikonverentsil, et seni kestev uurimine koos lisandunud uute kahtlustustega on kallutatud. Muuhulgas leidis ta, et Eesti ei ole õigusriik. Sellega nõustus ka Oudekki Loone. Loone ütles, et Kaitsepolitsei tuleks praegusel kujul Eesti õigussüsteemist kaotada. Korruptsioonipoolsed küsimused saab majanduspolitseile anda. Ülejäänud osa tuleb allutada Parlamendile, mitte valitsusele. Sest me näeme, kuidas valitsus praegu kasutab neid ära poliitilise opositsiooni hävitamiseks. See olukord tuleb lõpetada.
Foto: Zhanna Sokalava