Vene esimene tsaar Ivan IV elas aastatel 1530-1584. Praeguse põlvkonna teadvuses on kinnistunud temast negatiivne kuvand - julm isevaliseja, kes saatis surma tunadeid ning tappis raevuhoos ka oma poja.
Sajandeid tagasi elanud ajalooliste isikute tegude hindamisel ei saa me teha seda tänasete mõõdupuudega. Ajaloolane Andres Adamson on öelnud, et ajalookirjanduses juba laiemalt käibivagi materjali baasil on võimalik piisava tõendusväärtusega teha varemväidetust oluliselt teistsuguseid järeldusi. Selles osas püüabki Roland Tõnisson oma äsa ilmunud raamatus „Gosudar“ ümber hinnata tsaar Ivan IV tegevust.
Autor rääkis raamatu loomisloo kohta, et 815 leheküljeline teos on kirjutatud Soomes trammijuhi töö kõrvalt seitsme aasta jooksul. Raamat on žanri poolest ilukirjanduslik, kuid sündmustik põhineb ajaloolistel faktidel. Tegemist on teosega, mida võib lugeda kasvõi selleks, et Venemaa ajaloost rohkem teada saada. "Püüdsin teha peategelase ja aset leidnud sündmused loetavaks, et raamat jõuaks inimesteni," ütleb ta ise.
Ajaloolane Jaak Valge ütles raamatu ja selle autori kohta: “Tõnissoni teos tabab hästi ajastu hõngu, viib lugeja mitmesaja aasta vanuste sündmuste keskele ja toob inimhinged päevavalguse kätte nende ahnuses ja ülluses. Ivan ise avaneb lugeja ees kui laps, nooruk, abikaasa, väepealik, mees, valitseja, patune ja kahetseja, tapja ja armulikkus ise, sõber ja vaenlane. Nägemus endast kui Jumala tahte täideviijast ei lase kõhelda oma otsustes ja tegudes. Toonane ühiskond oli religioossusest lausa läbi imbunud ning autor kui teoloog ja õigeusu vaimulik suudab seda näha ja tõlgendada hoopis paremini kui keegi, kes vaid tagantjärgi tarkusega kirjeldab möödunud sündmusi.”
Ivan IV sakslasest opritšnik Heinrich von Staden kirjutab oma mälestustes:„Ta oli valitseja, kes omavahel kakleva ja Venemaad tükkideks kiskuvate bojaaride kaarnaparve tallermaast, mis oli lõhestatud ketserlusest, usutülidest ja rahvarahutustest, tegi riigi, kus oli üks usk, üks kaal, üks mõõt! Kus valitses vaid Tema!".
Samas kui rääkida Ivan IV julmusest, peab tõdema, et erinevate andmete kohaselt tapeti sel ajal siseriiklikes tülides vaid 4000-8000 inimest. Seejuures tuleb meeles pidada, et peaaegu kogu Ivan IV valitsemine kulges sõjaajal ning ka muu maailm oli verise vägivalla küüsis - Hispaania valitses Felipe II, Inglismaal Elizabeth I, Prantsusmaal oli Pärtliöö veresaun, mõllas Inkvisitsioon. Erinevalt teistest Euroopa tolle aja valitsejatest oli Ivanil patukahetsuse tunne. Ta läkitas kloostritesse nimekirju inimestest, kelle kohta tundis, et on olnud ebaõiglaselt julm ning nad surma saatnud, et jumalateenistustel nende hingede eest palvetataks.
Võrdluseks tänapäevaga. Kui USA sooritas Hirošimas aatomipommiga massimõrva, siis ainuüksi 1945.aasta lõpuks oli selle tagajärjel surnuid 140.000. Ükski USA president pole siiani selle eest vabandust palunud või patukahetsust tunnistanud.
Raamatu „Gosudar“ esitlus toimus 26.05.2016 Tammsaare muuseumis Tallinnas. Ajastu meeleolusse aitas sisse elada John Dowlandi muusika, mida esitasidTriin Ella (sopran) ja Robert Staak (lauto). Gosudar on müügil kõigis suuremates Eesti raamatukauplustes (saab osta ka otse autorilt).
Tekst ja fotod: Urmas Roos.